Friday, January 18, 2013

A goodbye

Olles blogimaailmas ekisteerinud juba nii mõnegi aasta, ei tea, kas ma tahan enam jätkata (mida näitab ka pea 2 kuu suurune auk postitustes). Selle kahe kuu jooksul on nii mõnigi armas inimene palunud mul rohkem kirjutada, või lihtsalt maininud, et on mu blogi lugenud/teab mind blogi kaudu (näiteks Sina Liis(perekonnanimesid nimetamata) - siiamaani veidi üllatav mõelda). See teeb tõesti südame soojaks, ning on hea teada, et on mingisugune kindel lugejaskond tekkinud, aga vaatamata sellele olen järjest enam hakanud mõtlema, et mida suudan mina teile rohkem pakkuda, kui teised aktiivsed ja tublid blogijad. Seda enam, et tänapäeval on vähemalt ühel noorel kümnest oma blogi.
Veel üks faktor, mis mind kogu selle moebloginduse kõrval häirib, on just see suur rõhk välisel ilul. Ostetakse ilusaid riideid, siis tullakse koju, asetatakse ilusasti maha või riidepuule rippuma, tehakse paar ilusat pilti, mida hiljem arvutis veel ilusamaks töödeldakse ja seejärel leiavad need pildid oma lõpu järjekordses blogipostituses. Või - tehakse OOTD - ehk siis tavakeeli outfit of the day, kus näidatakse enda kokku pandud ilusaid komplekte/outfite. Jah, olen ma seda isegi teinud (ja viimasest korrast pole isegi mitte palju aega möödas), aga ma tunnen, et see ei ole enam minu jaoks. Mul ei ole absoluutselt midagi nende vastu, kes seda teevad - vastupidi, väga põnev on vaadata ja saada häid ideid, aga ma ise tunnen, et ei soovi ega viitsi nii palju materiaalsusele ja välisele ilule rõhuda.
Mis mind üldse tänast postitust kirjutama ajendas, oli artikkel ajalehes, kus kirjutati minust kui moeblogijast. Vaatajaid tuli/tuleb pärast kirjutatud artiklit siia nii palju, et statistikat enam Blogger ei näita - jääbki lihtsalt laadima. Pärast seda avastust tekkiski mõte, et kas ma soovin, et inimesed teaksid mind, kui moeblogijat. Noort inimest, kes lisab pilte ilusatest riietest ja endast, näitab järjekordseid oste ning kirjutab suvalist ümmargust juttu. Vastus on ei, ei soovi. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui mul oleks blogi nagu näiteks Manrepeller-il - humoorikas, lõbus, põnev lugemine. Aga ma ei ole 24-aastane, mul ei ole ajakirjanduses kraadi, ma elan Eestis, mitte New Yorgis ja mul jääb kindlasti puudu sellest lõbusast ja kreisist isiksusest.
Blogi jätan avatuks, mingisugust kirjutamiskeeldu ka endale peale ei pane - kui tuleb tahtmine, siis eks ikka midagi ka kirjutan. Tegelikult (ignoreerides kui klišeena see kõlab) ja täiesti südamest tahaksin hoopis tänada kõiki lugejaid, kes on truult mu kõrval olnud ning uusi postitusi oodanud. Kui ma alles alustasin, poleks ma osanud oodatagi, et saan nii palju positiivset vastukaja ja toredaid lugejaid - kusjuures ma ei kujuta ettegi, mis õnne läbi pole ma mitte ühtegi kibestunud ja/või õelat kommentaari oma blogi kohta saanud.
Jah... on olnud väga tore ning ehk kohtume millalgi uuesti ning kauemaks. :)

8 comments:

Anonymous said...

Ilusti kirjutatud ja aus postitus. Tubli tüdtuk! Edu Sulle!

Anonymous said...

Sa oled väga arukas tüdruk! Edu Sulle! :)

Anonymous said...

.... , kui moeblogijat. See on võrdlus, sinna ei käi koma. Just tryin to help ya.

Kaisa said...

Aitäh anonüümse(te)le(?) ning aitäh ka komavea parandamise eest - pean paari kuu pärast eesti keele eksami tegema, seega sellised parandused tulevad vaid kasuks. ;)

Anonymous said...

wtf :D üritad ennast tähtsamaks teha kui oled v?? :D
kallikene su "aeg" on ammu läbi (või noh seda pole olnudki)..

Anonymous said...

Küll on kibestunud inimesi ikka:) Kadedus ajab vist "roheliseks" :D
Kahju, et avastasin selle blogi alles siis, kui ta läbi saab:) Aga lugesin kõik postitused läbi ja mulle meeldis.

falei oalei said...

Sa oled väga arukas tüdruk! Edu Sulle! :) maxi dresses

olympia gold said...

Wow!nice website you admission here! Accrue up the able work!
Gold & silver chain by the inch